Kaubandusblogi

Värsked uudised WebShopperi e-poodidelt
Puiduküttest üldisemalt

Puidu põlemisel vabaneb energia, millest 15% tekib puidu kuivaine ja 85% eralduvate gaaside põlemisest. Tulekolle ja lõõrid on konstrueeritud nii, et gaaside põlemine on väga efektiivne. Soojus salvestub ühtlaselt terve küttekolde tarinditesse. Üldreeglina võib ahju massi 100 kg kohta põletada 0,7 kg puitu. Praktikas tähendab see, et 1000 kg massiga ahjus võib korraga põletada umbes 7 kg puid, 1400 kg kaminates umbes 10 kg ja 2300 kg kamin-leivaahjudes ligikaudu 15 kg. Puhtaks põlemiseks vajab puit õhku: 8 m3 õhku ühe kilogrammi puidu kohta. Seega 10 kg puid vajab põlemiseks 2,5 m kõrguse ja 30 m2 suuruse toatäie õhku. Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema piisavalt õhku. Põlemiseks vajalik lisaõhk tuleb juhtida ahju kõrvale või alla. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse. Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Kuivad puud tasub tuua tuppa soojenema paar päeva enne põletamist. Õuest toodud puit sisaldab üsna palju niiskust ja külmade halude panemine koldesse võib langetada ahju kasutegurit kuni 20% . Möödunud aasta puidus, mis on veidi toas seisnud, on tavaliselt 15-18% niiskust, ent alles langetatud puus on seda koguni 50%. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu.

Ventilatsioonist

Ventilatsioon võib hoones põhjustada alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu, vastasel juhul ei saa suits korstna kaudu väljuda. Kahtluse korral kontrolli enne tule süütamist tõmbe suunda asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, kuna korstnasse voolav soe õhk suurendab selle tõmmet.

Küttekolde kasutamine suvel.  Korstna tööpõhimõte on, et soe õhk tõuseb ülespoole ning tekitab enda järel alarõhu ehk tõmbe. Suvel võib aga korstnalõõri ülaosas olla õhk soojem kui alaosas. Sellisel juhul korstnas tõmmet ei ole ning siibri avamise järel voolab õhk kortsnast toa poole. Seega on suvel eriti oluline kontrollida tõmmet enne tule süütamist.
 
Tuleohutus
 
Kamina ette ei ole soovitav paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud või lambanahad. See on olnud tulekahjude levinud põhjus, kui ahjust on lennanud säde või kukkunud süsi.
Lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida lahtise kamina ohutuskaugusi (vähemalt 1,5m), kuid üldreeglina tasub ahju uksed kütmise ajal kinni hoida.
 
Lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas, suvilas iga kolme aasta tagant. Korstna pigitumise põhjuseks on tavaliselt halb tõmme ja märjad puud või vale korstna ja küttekolde kombinatsioon.
 
Puhasta kollet regulaarselt jahtunud tuhast, eemaldades see metallanumasse.
 
Küttekollet ei tohi jätta ilma järelevalveta küdema!

Leave comment

Your email address will not be published. Required fields are marked with *.